Miraculum

Mirjam pidi terve oma lapsep?lve hoolt kandma nooremate ?dede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega k?lma. N??d, l?puks ometi iseseisev, naudib ta t?iel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale m?eldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi v?ga raskete valikutega. Kas saata ?ed-vennad lastekodusse v?i p??da kogu koormaga j?lle ise hakkama saada – taas kord omaenda elu ohvriks tuues? Ma pole kunagi tahtnud emaks saada. Mitte ealeski. Lapsep?lves kogetud pidevast emam?ngimisest oli enam kui k?ll ning ?ksnes m?tegi samasugustest kohustustest ja vastutusest tekitas minus t?lgastust ja ?udusv?rinaid. Kodust lahkumine oli t?hendanud mu jaoks imelist vabanemist, v?imalust l?puks ometi elada ?ksnes iseendale. Seda v?imalust ei kavatsenud ma enam kunagi k?est lasta. Minust pidi saama ?ksik, ainu?ksi endast s?ltuv ja ainu?ksi oma isiklike vajadustega arvestav naisterahvas, kelle ellu kuulub t??, m?ned toredad hobid, head s?brad ja ehk ka mingi vahva lemmikloom, kes ei n?ua palju tegelemist.